Romeo ja Julia Emajõe Suveteater

William Shakespeare „Romeo ja Julia“, lavastaja Finn Poulsen, Emajõe Suveteater

Enne etendust pidas Piret Simson tervituskõne ja ütles tagumistele ridadele, et nad ettepoole istuma tuleksid, sinna taha ei pruugi läbi vihma kogu tekst kuulda olla ja näitlejatel on mugavam, kui nad eriti karjuma ei pea. Aga keegi ei liigutanud, Piret muigas: “Omal vastutusel siis...”. Piretil oli selles etenduses ka sissejuhatav osa, peale tema kõnet tulid kõik osalised lavale ja Piret luges epiloogi Verona linnas valitsevast olukorrast. Istusime seekord sektori keskosas ja sealt oli lavale hoopis teine vaade. Ma vaatasin küll rohkem üle varemete äärte, taevast ja muud, mis sealt paistis. Aga kuidagi raske oli ette kujutada, kuidas me “Kellamehe” etendusel seal kuskil päris ees istusime, see asi ei läinud kohe üldse kokku ega tahtnud suhestuda.
Lava oli natuke ümber tehtud, põhimõtteliselt oli kõik sama, puust konstruktsioonid erinevate pindade ja redeltreppidega. Hästi igav oli. Ei jõudnud ära oodata, millal vaheaeg tuleb. Ainsad, keda vaadata tasus, olid 2 paari kaksikuid poisse. Kuigi neid näidati väga harva. Ühes arvustuses öeldi väga hästi, et tahaks näha nende kaksikupaaridega lavastatud “Eksituste komöödiat”, mis kahe paari kaksikute ümber keerleb. Tavaliselt lavastatakse “Eksituste komöödiat” nii, et kumbagi paari kaksikuid mängib üks näitleja, sest kaksikud pole peaaegu üldse koos laval, aga nüüd oleks tõesti ülihea võimalus seda päris kaksikutega lavastada. Nägin ära, mis selles „Romeos ja Julias“ toimub, millised nad välja näevad ja mulle piisas. Ei jõudnud kuidagi vaheaega ära oodata. Asi oli kuidagi üliropp ka, mingid labaste liigutustega seksistlikud naljad. Maarika Vaariku amm oli päris hea, noor Kaljujärv hakkab aina enam mängustiililt oma isa meenutama.