Pikk elu

Alvis Hermanis „Pikk elu“, lavastaja Alvis Hermanis, Riia Uus Teater

Etendus toimus Treffneri sisehoovis ja tegemist oli 2006.aasta draamafestivali peaesinejaga – Riia Uus Teater, mille etendusele on Lätis aasta pikkune piletijärjekord. Sissepääsu ees oli metsikult rahvast. Mind ajas see närvi. Eriti see, et mängitakse etendusi kuskil x-kohtades, ometi meil on ilusad teatrimajad olemas, võiks ikka seal mängida. Ma ei salli igasuguseid alternatiivmängukohti. Lavastus ise oli väga hea, nagu pantomiim, midagi nad rääkisid, aga seda ei tõlgitudki, sest sellel polnud mingit tähtsust. Mõmisemine ja niisama häälitsemine. Tegemist oli ühe majaga, kus elas 5 pensionäri – 2 paari ja üks üksik mees. Lugu näitas ühte päeva nende elus, kuidas nad ringi taaruvad ja oma asju ajavad ja kui raske nende jaoks iga liigutus on. See oli kõik väga koomiline, aga samas hirmutas ka, et ise oled ka kunagi selline. Pika peale hakkas ära ka tüütama, jälle oli liiga pikk etendus. Nad olid nii vanad, et koht lõhnas surma järele. Tundsin esimest korda teatris olles, et on nii realistlik, et kohe lõhnab, nagu vaja.