Figaro pulm

W.A.Mozart „Figaro pulm“, lavastaja Indra Roga, Vanemuine

Ilus muusika ja säravad esitused, palju toredat mängu ja pullitegemist, aga kahjuks kostüümidega täiesit puusse pandud. Kostüümide lõiked olid küll huvitavad ja detaile oli palju vaadata, aga selline värvivaesus, et ajas ahastama. Vaheajal kuulsin kedagi väga tabavalt retoorilist küsimust esitamas: Huvitav, kas kostüümikunstnik oli värvipime?! Eriti narriks läks asi viimases vaatuses, kus Susanna ja krahvinna pidid maskeeruma ja riideid vahetama, siis vahetati ära pulmakostüümi loori asemel seelikusabades olnud pikad siilud, mis minu meelest kedagi teise välimusega sarnasemaks ei teinud. Kehaline erinevus oli nendel naistel niigi, krahvinna oleks pidanud vähemalt 20 kilo alla võtma, et teda Susannaga segamini oleks saanud ajada. Sama lugu oli kooriga. Neile olid selga pandud mingid vangivalvuri ja vangi vahepealsed riided. Isegi rinnataskutel olid nagu numbrid küljes. Koor liikus ja tegi laulmise juurde mingeid naljakaid liigutisi ka, nagu mingid puudega isikud olid. Kui nad krahvi juurde ballile saabusid, siis tervituse asemel räägiti viipekeeles, nii et selge mats, hälvikud.
Väga vahva oli Maria Kallaste esitatud Cherubino. Need stseenid, kui Cherubino laval oli, olid väga nauditavad, muul ajal võis isegi natuke igav hakata, kuigi muusika oli vaimustavalt ilus ja seda võis kuulama jäädagi. 3. ja 4. vaatus tundusid ka kuidagi üleliigsed, juba kahe esimese küllalt pika vaatuse ajal sai seda lugu ja lollitamist piisavalt, nii et jäi arusaamatuks, milleks veel see nn. „järeljant“.