Linn (Vanemuine)

Martin Crimp „Linn“, lavastaja Robert Annus, Vanemuine

Mingi päris imelik lugu, kuigi lõpupuänt mulle meeldis, nagu oleksid need kõik tegelased naise peas välja mõeldud. Aga midagi muud nagu ei toimunudki. Oleks võinud näidata 2-3 stseeni, mitte seda üle tunni aja venitada. Mingit mõttega dialoogi polnud, kuigi vahepeal oli täitsa andekaid „juhuslikke“ kiled, kui räägiti teineteisest mööda ja ei pandud tähele, mida teine parajasti ütleb. Aga mingit mõtet kogu sellel jandil küll ei näinud. Oleks siis veel naljakas olnud, aga pretendeeriti sellisele sügavamõttelisusele, mida ma sellest tükist ka ei leidnud. Tahaks jälle õhata, et tehakse ikka jama, aga noh tegelikult nii väga jama see nüüd ka polnud. Kuigi maha võtta see jama on muidugi õige mõte, mis siis, et tükki pole poolt aastatki mängitud. Nagu pidi olema mingi perekond, kellel on lapsed, neid lapsi vist ei näidatudki, nagu pärast võis otsad kokku viia, et tüdruk, kes laval oli, oli hoopis surnud laps. Külas käib naabrinaine ja lõpus loeb mees naise päeviku ette. Vot selline sisu oligi. Imestasin, kas tõesti kannab Margus Jaanovits prille või olid need rolliprillid – lihafileerimise ja päevikulugemise ajaks ette pandud. Sellised hästi imelikud dialoogid olid, nagu päriselus keegi ei räägi ja järsku hakatakse tahtlikult vestluspartnerile haiget tegema.