Minu oivaline lahutus

Geraldine Aron „Minu oivaline lahutus“, lavastaja Kaie Mihkelson, Eesti Draamateater

Ilmselgelt oma aja ära elanud lavalugu. Kesine tekst, kunstlikult tekitatud naerukohad, arusaamatud seigad. Paar korda pani muigama, aga seda ka rohkem viisakusest, et kõik teised ju naeravad, ma teen siis ka seda nägu kaasa, et mul on naljakas. Kuigi lavastus kestis üle 1,5 tunni, ei hakanud selle jooksul peaaegu üldse igav, kuigi lõpu poole ootasin juba iga stseeni lõpus, kui Kaljuste oma tavapäraseid vahe-etteasteid tegema hakkas, et no nüüd on vist lõpuks ometi läbi. Aga ei, ikka läks muudkui edasi ja edasi. Oleks tahtnud näha tõelist monodraamat omapärases pakendis – tekstiosa esitab küll 1 tegelane, nii et selles mõttes on monotükk, aga mängivad 2 inimest. Praegu oli selline variant, et jäi nagu kahe vahele. Otseselt teksti poolest Taavi Teplenkovi teiseks tegelaseks nimetada ei saanud, aga kuna ta polnud ka lihtsalt vaikiv lavategelane, kes terve etenduse vältel sõnatult laval passib, siis päris monotükiks, kus mängib ainult 1 näitleja, seda lavastust ka nimetada ei saanud. Teplenkov oleks võinud pigem olla täiesti sõnatu tegelane. Praegu oli nii, et ta esitas erinevate tegelastena üksikuid fraase, aga minu jaoks oleks olnud originaalne lahendus selline, et ta esitab pantomiimina kõiki neid erinevaid tegelasi, tegelaste teksti aga edastab Kaljuste. Teplenkov oleks saanud siis rääkimist matkida ja muul moel oma sõnatut mängukunsti näidata, sõnaline osa oleks jäänud ainult Kaljuste kanda.
Kaljuste mängis arusaamatus vanuses naisterahvast, kelle tema mees ootamatult maha jätab. Ootamatult ja lõplikult. Arusaamatu on naise vanus sellepärast, et ta kogu aeg valetab enda vanuse kohta – kord on ta 39, siis on tegemist tema 44. sünnipäevaga, kuigi kogu näidendi tegevus kestab kõige rohkem kokku umbes 4 aastat. Selline ebausaldusväärne ja kuivik naine. Nende lahkuminek ei ole selline juhus, et juba aastaid on kooselu kiiva kiskunud, inimesed on lahku kasvanud, vaid mees tuleb ühel päeval ja teatab, et läheb teise naise juurde. Lahutussaaga kestab 4 aastat, sest naine ei taha seda asja kuidagi lõpetatuks tunnistada, muudkui loodab, et äkki mees ikka tuleb mõistusele ja tal saab noorest armukesest kõrini ning mees naaseb oma hea armastava naise rüppe. Aga seda ei juhtu. Mees jõuab küll armukesega tülli minna ja niigi noore naise veel noorema tüdruku vastu vahetada, aga vana naine on tema jaoks läbitud teema. Ja siis sellist meest nutab Kaljuste tegelane peaagu poolteist tundi taga. Kuigi kohe esimese asjana peale seda kui koduuks mehe selja taga sulgub, teatab naine, et ta ongi seda meest juba pikemat aega vihanud. See manifest on loomulikult solvunud naise enesepettus. Tegelikult ta armastab oma petisest vääritut meest edasi, on valmis talle kõik andestama, kui ainult kõik oleks endine. Kui saaks edasi elada pereelu, millest ta nüüd ilma on. Kui saaks veeta jõuluõhtud, käia koos reisimas, olla endiselt teineteise jaoks olemas, mis siis, et ilma armastuseta.
Naine üritab kohe küll üksi oma teed jätkata, aga satub mingitesse täiesti jaburatesse situatsioonidesse. Käib paar korda kuulutuste peale kohtamas ja satub seal kokku eriliste friikidega. Üks fraas, mis ta esimesele kohtingumehele suures vihas öelda tahtis, pani mind täitsa mõtlema, kuigi inimesed rõkkasid selle peale armutult naerda: „Naiste vanust arvestatakse kaelakortsude järgi, meeste vanust ringide järgi nende riistal.“ Ah? Mina küll aru ei saanud, mis ringid riistal? Kas meestel on ringid riistal? MKVK oli ka päris hea kild – meditsiiniline kirjandus võhiku käeulatuses. Lõpus juhtus selline imelugu, et naine läks ühele järjekordsele reisile, et tutvusi sobitada, selle reisi reklaam kõlas: „Ainult üksikutele südametele“, nii et tal olid lootused eriti kõrgeks aetud. Reis ise ebaõnnestus täielikult, aga üksik süda leidis lohutust. Reisile ei tulnud mitte kedagi muud peale naise arsti, kellest naine juba mõnda aega sisse oli võetud, sest neil oli sarnane huumorisoon. Nagu naine peale ühte visiiti ütles, et täitsa huvitav oleks teada, kas doktoril on naine ka olemas? Doktor aga oli naisesse juba 4 aastat armunud olnud. Selline läila lõpp, et igale kannatusele järgneb väärikas tasu. Mis aga põhiline, ta oleks võinud sellest alustada, et oma välimus korda teha. 10 kilo maha võtta, ennast korralikult välja puhata ja selle tobeda kojamehekostüümi kandmise lõpetada. Reet Aus teeb oma kaltsudest ja jäätmetest ikka päris jubedaid asju, ma saan aru, kui sellist kostüümi oleks kasutatud mõne eluheidiku kujutamisel, aga endast lugupidav daam, kes veel meheotsingul on, peaks ikka kuidagi ekstravagantsem välja nägema, mitte selliseid vormituid, kortsus ja kulunud riideid kandma. Nagu ma seda kostüümi nägin, lõi kohe silme ette kojamutt, neil olid kunagi täpselt sellist värvi ja sellisest materjalist kitlid seljas.