Meeste kodu

E.Galan, P.Gomez „Meeste kodu“, lavastaja Andres Noormets, Ugala

Arvasin, et see on tõsine tükk, aga tegemist oli mingi naljabenefissiga. Noh vähemalt hea seegi, et poisid said üle aastate kokku ja ühel laval mängida, ise näisid nad seda küll nautivat. Naersid mingite kohtade peal, publik naeris nagu kaasa, kuigi mina küll aru ei saanud, milles nali on. Alguses mõtlesin, et see on mingi omaloominguline tekst. Vähemalt nimed olid küll sellised, et otse elust võetud, s.t. näitleja nimele võimalikult sarnased. Et vist taotleti mingit realismi sellega. Ja tekst oli ka selline, et nagu on ja nagu pole ka. Vaheajal, kui kavalehe sain, tuli välja, et näidendil on isegi 2 välismaa autorit, nii et ei olnudki mingi improvisatsioon või omalooming. Aga mõjus küll sellisena.
40-ndates meeste mured, et nad lähevad paksuks, naised jätavad nad pikemate ja rikkamate meeste pärast maha ja hull depressioon tuleb peale. Tegevus toimus Aksi korteris, kelle naine on just maha jätnud ja nüüd peab ta korteri kiiresti maha müüma, sest naine tahab kohe poolt korterirahast kätte saada. Ja Aks nii väga armastab oma naist. Korterile on kohe 3 tahtjat, kõik üritavad teineteist üle trumbata, üks neist Aksi pikaaegne sõber, kes pakub korteri eest käsirahaks koguni 6 eurot. Hea karakter oli Indrek Sammuli psühholoog, kes oli omadega puntrasse jooksnud. Käitus hästi depressiivselt, aga samas toimis professionaalselt, aitas Aksi sügavast august välja, kuigi vahepeal karjus ja laamendas natuke. Siis oli jälle vana rahu ise. Mingeid lolle nalju tehti, a la jalaga tagumikku naljad. Ja lõpus oli natuke balleti laulu „Kaunid baleriinid“ saatel. Teise vaatuse ajal ootasin juba pingsalt, et millal see jama läbi saab.