Wednesday, June 1, 2011

Libahunt (Nukuteater)

T.Kikas, J.Kreem „Libahunt“, Neeme Kuningas, Eesti Nuku- ja Noorsooteater

Päris lahe lugu oli. Igal juhul üks parimaid muusikale, mida ma viimasel ajal näinud olen. Kitzbergi lugu oli säilinud, seda ei olnud pea peale pööratud, aga samas oli see vaadatav ka sellise pilguga, kui draamat „Libahunt“ ei tea. Muusika oli talutav, enamasti isegi väga meeldiv, kummitama jäi laul „Pidu hakkab“, selline tõeliselt rahvuslikel motiividel tehtud kaasaegne rokk. Tantsu oleks võinud natuke rohkem olla, neljast paarist tantsijatest, kes küllalt ebamäärastes poosides väänlesid, jäi natuke väheks. Naljakas oli paavstiks riietatud sarvedega mustanahaline linnapea. Selle loo loogika järgi oleks pidanud linnapea ise esimene olema, kes kogukonnast välja aetakse, teisest rassist kuju ikkagi, aga nemad hakkavad väikse vaese Tiina kallale, kes on ainult teistvärvi juustega. Naeruväärne oli, kuidas Margus seoti Tiina äraajamise stseenis kinni, aheldati käeraudu pidi trepi käsipuu külge. Margus rabeles, mis ta rabeles, kuigi tehniliselt võttes oli näha, et ta hoiab ise käeraudadest kinni, mitte pole sinna käsipidi sisse pandud. Eks ta üks möku oli, selles stseenis muutus küll hakkajaks, et tahtis Tiinale appi minna, aga muidu midagi otsustada ei suutnud.
Ilusate laulude ja tegelaste kõrval pakkus vaatamist veel Grete „Stitch“ Lausi kostüümikunstnikutöö. Need kostüümid olid tõesti nagu moedemonstratsioon. Nii palju huvitavaid detaile ja lahendusi. Kõik valget värvi, harvade värviliste detailidega. Enamasti punaste ja kollaste, harvemini ka roheliste või siniste detailidega. Teistmoodi värvides ja nahkades olid hundid või kes nad seal olid, noh mingid metslased nagu oli. Lava keskel oli suur ringjas sõõr, millest ülestõstetud kujul moodustus püünis. Ühele poole püünist jäi külakogukond, teisele poole mets. Seekord oli Nukuteatri lava päris suureks tehtud. Niipalju, kui ma seal olen muusikale näinud, on neid alati esitatud mingitel väljavenitatud pikkadel, aga kitsastel pindadel. Seekord oli laval mõõtu, oli nii pikkust kui ka sügavust, nii et oleks võinud ka rohkem ja suurema liikumisega tantsunumbreid teha, et kogu seda pinda ära kasutada.

No comments:

Post a Comment