Romeo ja Julia

„Romeo ja Julia“ lavastaja Roman Viktjuk, Roman Viktjuki teater

Tuli seda suhtelist lollust tervelt 2 tundi kannatada, sest vahepeal võimalust ära minna ei olnud, etendust mängiti ilma vaheajata. Kavalehe vahel oli käsitsi kirjutatud ja raskesti loetav tekst selle kohta, kuidas Briti kuningliku laevastiku madrused pika merereisi ajal igavusest teatrit hakkasid tegema ja lavastasid „Hamleti“. See oli võti, mis andis kätte tänase Viktjuki lavastuse mõtte – lavapind kujutas laeva, millel toimetasid 4 madrust ja esitasid lugu Romeost ja Juliast. Lava kujutas endast laevatekki, lae all olid kokkupandud purjeriided, mis kõikusid üle kogu lavaavaruse. Seal riiete peal käiski päris suur osa mängust. Nagu Viktjukil ikka, oli tegemist sõnalise balletiga. Püüdsin jälgida, mida selles lavastuses rohkem oli, kas sõnalist või tantsulist osa, aga tundus, et mõlemat oli võrdselt. Mehed hüppasid osavalt lakke kinnitatud köite peal turnimiselt nendele tekkidele ja tegid seal igasugu trikke, riputasid ennast käte või jalgade jõul pea alaspidi rippuma või hüppasid sealt kõrgelt erinevat moodi alla. Pea alaspidi rippumine oli põhjendatud ehk ühel korral, kui Julia sellises poosis rippudes sündimisest rääkis, siis ta nägi välja, nagu emakehast väljuv vastusündinu. Moment, millal lootest saab laps. Füüsiliselt oli see kõik ikka ülikeeruline, nii et jäi ainult imestada, et nad selle kõrvale veel Viktjuki moodi huvitavalt liigendatud ja kajalise efektiga teksti ka suutsid edastada. Kuigi liiga pikaks kippus see kõik, põhitrikid said nähtud ja oleks piisanud, kui etendus poole vähem oleks kestnud.
Lava ise oli kaetud siniste nahast võimlemismattidega. Mattide ühele küljele oli kirjutatud inglisekeelne tekst, aga ma istusin liiga kaugel, et seda välja lugeda, nii et jäigi selgusetuks, mis sõnum sinna peidetud oli. Tundus, et mingid tsitaadid Shakespeare'i luulest. Matid olid nii julgestuseks ülemistel tekkidel rippumisel, hüpete pehmeks maandumiseks kui ka muidu mängimiseks, nagu juba öeldud tekstide levitamine, kui kõik näitlejad tõstsid üles ühe mati, mille alumist poolt tekst kattis ja seda matti tekstiga publiku poole hoidsid. Veel kasutati mänguvahenditena koolipinke. Üldse tundus, et Romeot ja Juliat esitati lapsarmastajatena, nagu mingis lasteporno võtmes või midagi sellist. Et nad on kooliga seotud, täiesti tavalised lapsed, kuigi neid mängisid täiskasvanud mehed (Romeot koguni mulatt). Hästi palju lapsikut oli nende käitumises küll. Veel kasutati mänguvahenditena raamatuid, kust osaliselt Shakespeare'i näidendi teksti maha loeti, või tehti nägu, et sealt teksti maha loetakse. Natuke loeti maha, siis oli noortel armastajatel hästi pikk stseen koos tekstiga, mille vältel põhiliselt Romeo Juliat raamatutega pildus. Ikka sellised korralikud kogu jõust visked olid. Ja kui arvestada seda, et mehed mängisid suurema osa ajast poolpaljalt, kas ainult aluspükste väel või palja ülakehaga, siis võisid need kogu jõust visatud raamatulöögid palja keha vastu ikka päris valusad olla.
Romeo ja Julia olid enamasti Romeo ja Julia, aga astusid ka teistes osades üles. Kolmas mees mängis põhiliselt amme, selle rolli juures oli iseloomulik see, et mees kergitas oma olematut rinda, et kõik saaksid aru, et ta on nüüd amm. Neljas mees esines suurema osa lavaloleku ajast vend Lorenzona, siis vaatasin, et ta on täitsa Quentin Tarantino moodi. Hästi palju oli laamendamist ja eputamist, niisama lollitamist ja liigset materjali. Ühes stseenis kujutati bändi, matkiti erinevate pillide mängimist ja vahepeal tarduti ohkides püstistesse poosidesse, siis tehti muusikat edasi, aga selle juures räägiti edasi ka „Romeo ja Julia“ teksti. Omapärane oli see, et mõne stseeni puhul teadustati: 2.vaatus, 5.stseen – vend Lorenzo kamber või midagi sellist. See oli täitsa abiks, sai ennast ette meelestada, mis nüüd tuleb, kuigi teksti järgi oleks niikuinii aru saanud, mis koht see on, sest dramaatilisest tõepärasusest oli asi kaugel. Selles mõttes, et lugu ei kulgenud üldse loogilist rada pidi, esitatid stseene segadusseajavas järjestuses. Lõpus ootasin juba pingsalt, et surge juba ära, ära olete tüüdanud.