Lemmiklaul 3

06.aprill õhtune kontsert oli seni kuuldud salvestustest kõige jamam, nii laulude kui ka teema poolest – välismaa autorid. Eriti ei saanud aru ka sellest, mis süsteemi järgi siia need lood valitud olid, tundus, nagu saatesse oleksid pääsenud mingid välismaiste autorite lood, mis on esitamisel olnud hästi ammustel aegadel, uuemad ja kuumemad kaverid sellesse toppi ei kuulnud. Aga võib olla oli just selline akadeemikute valik, et midagi sellest sajandist selleteemalisse saatesse ei vali. Täna olid akadeemikutest kohal Owe Petersell, Ivar Must ja Antti Kammiste. Ivar Musta puhul üritasin kogu saate aja meelde tuletada, mis see tema „sünnipärane“ nimi oligi – kas Igor Tsõganov või Ivan Tšernov, aga meelde ei tulnudki. Täiesti hämmastav oli see, et Kammiste ütles ühe laulu puhul välja 2 mõtet, mis mulgi läbi käisid. Kas eile või isegi täna seoses Lemmiklauludega mõtlesin, et huvitav, kas seal „Kikilips“ ka esindatud on, ja see laul kummitas peas eelkõige just Ita Everist tehtud saate "Evergreen" esituses. Kammiste ütles ka, et tal tuleb selle lauluga meelde kohe "Evergreen". Ja teist asja mõtlesin eile, kui Ivo Linna mingit laulu esitas, et missugune suur ja üleriigiline lein tuleb, kui Iff ära sureb. Täna ütles Kammiste, et kui Ivo ära sureb, annaks jumal, et seda nii pea ei juhtuks, siis teda võetakse kindlasti taevas vastu lauluga "Kikilips". Aga muud midagi nagu akadeemikute öeldust meelde ei jäänudki. Kui ehk see välja arvata, et ka akadeemikud polnud kuuldud lauludest erilises vaimustuses, küll võisid nad kiita esitust või mingid ümarat mulli laulu ümber ajada (a la Owe Petersell, et see on üks enim raadio soovisaadetes tellitud lugu), aga ei enamat.
Niisiis, oli üheks esitatavaks lauluks "Kikilips", see oli ka selle saate kõige vahvam esitus. Kivisaar kuulutas selle laulu välja, esitusjärjekorras oli tegemist viimase lauluga, teatades, et nüüd tuleb laul „Kikilips", aga kes seda laulab, jäägu teile üllatuseks. Ja tõesti täitsa meeldiv üllatus oli, kohe hästi naljakas ja südantsoojendav. Akadeemikutelt sai laul kesise hinde, jäädes 180 punktiga kaheksandiku keskosasse. Aga kogu selle salvestusvooru laulud olid tõesti minu silmis sellised pigem igavad, mida vabatahtlikult ja omal valikul kindlasti kuulanud poleks. Nii et ma olin täna üpris pettunud, et ma siia tulnud olin, kuigi saatesalvestamise kogemusena oli siiski huvitav kohal viibida ja mingitki aimu saates toimuvast saada, juhul kui näiteks saate televiisorist ülekandmise aeg ei peaks vaatamiseks sobiv olema.
Veel kõlasid laulud „Rohelised niidud“, väga ajuvaba laul, kuigi Noorkuu esitus oli hea. Mulle tundub üldse, et Noorkuu kui professionaalselt ja peenelt a capella laulustiili esitav kooslus on Eestis tugevalt alahinnatud. See on ikka täiesti võrratu, mida need poisid suudavad oma häältega välja võluda ja kui huvitavad seaded nende interpreteeringus lugudel alati on. Järgnes Ivo Linna esitatud "Julge laul". Kuigi sellele laulule eelnenud sissejuhatuse ajal ma sain aru, mis laul see on, ma mõtlesin, et selle laulu nimi on „Kangelase laul“ või „Laul kangelasest" või midagi sellist, kuigi eelloo ajal laulu pealkirja ei nimetatud, siis pärast seda, kui teatati "Julge laul", kujutasin ma ette, et tuleb hoopis laul filmist „Briljantkäsi“, kus kõlas „Julgete jäneste laul“. Aga oli ikka see õige kangelaselaul. See oli taas üks laule, mida ma kaasa pröökasin, enam-vähem kõik sõnad on peas. 222 punkti tagas „Julgele laulule“ koha topp kolmes.
Siis tuli väga naljakas esitus – Els Himma ja „Millest sa elad ja hingad“. Els oli oma laulu esitamisega nii kärsitu, et jõudis kannatamatult ära oodata, kui laulu sissejuhatavad lõigud ära lõppevad ja hakkas kohe laulma. Talle karjuti „Stop!“, Els vaatas arusaamatuses Jänksile otsa, et mis siis nüüd, miks te mul laulda ei lase? Kivisaar: „Els, luba palun mul sind teadustada ka.“ Peale konfereerimist sai Els ilusti laulu ära lauldud, aga see oli ikka tõeliselt naljakas, eriti üks salm, mille stroofirida kõlas lälinaga „lalalaaaaa…“. Els näeb välja nagu Nancy natuke vanem kloon, ainult blond, mitte brünett, nagu Nancy on. Nancy on oma arengus viimastel aastatel emale tublisti järele jõudnud, mõlemad on tublisti vanemaks läinud. Ja Elsi lauluesitus oli taas üks selline küllalt piinlik moment, mis kehtib pensionäride kohta, kes ei taipa, millal on õige aeg töölt ära minna, ilma et keegi neid sellest paluma peaks hakkama või peaks neile vihjeid tegema hakkama. Hääl on tädil täiesti kadunud, kuskilt kõripõhjast pigistas seda välja, aga ilus selline esitus küll polnud.
Peale Elsi sai video vahendusel näha eile salvestatud Anne „Roosiaia kuningannat“. Ekraani peal näidati ära nii Anne esitus kui ka jutuajamine Kivisaarega ja isegi aplausi jäänud eilsed kohal viibinud akadeemikud. Nii et taas minu jaoks huvitav moment – näha, kuidas see, mille salvestamise juures ma saalis viibin, hiljem televiisorist vaadatuna paistma hakkab. Seejärel võis kuulda Pearu esitatud laulu „Naerata“, mida mina jälle süüdimatu mõnuga kaasa laulsin. Nimetatud laul oli ka selle vooru võidulaul, kogudes 390 punkti. Tundub, et teiste saadete võidulaulud jäävad ikkagi tagasihoidlikule tasemele, kui Mägi on "Koiduga" nii ülivõimsa skoori ette andnud või saanud.
Siis tuli midagi ekstra mulle. Küll mitte laulu poolest, vaid esitaja poolest. Just hiljuti mõtlesin, et huvitav, kuhu on kadunud eelmise aasta Superstaarid, ehk siis viimase staariotsingu käigus selgunud tähed. Päris esimese Superstaari rahvast domineerivad mõlemad finalistid kogu aeg nii meedias kui ka lauljatena, samuti mõned teised sellest 1.aasta seltskonnast, aga 2.aasta omadest ei teagi peale superfinaali lõppu enam midagi. Ja täna voila – teile esineb Jana Kask! Hea oli seda võrratult kandvat ja intelligentset hääleaparaati taas kuulda, kahju ainult, et teda nii harva kuulda saab. Jana esitas laulu „Laula mu laulu helisev hääl“, mida ta oli juba Superstaari ajal esitanud. Kahju oli ainult sellest, et nii palju, kui ma vaatasin saali riputatud ekraane, kust siis minu meelest oleks pidanud üle kantama seda pilti, mis kunagi telesaatesse jõuab, ei näidatud seal peaaegu üldse Jana ägedat kostüümi. Pigem jäi selle pildi järgi mulje, et Jana on paljas – tal oli ülemises osas palja dekolteeosa ja paljaste õlgadega kleit ning selle all teksased. Mis tal jalanõudest oli, sellest ma ei saanudki aru, tundus, et mingid madalad sandaalrihmikud olid. Jana suurepärasele esitusele vaatamata jäi „Laula mu laulu…“ 96 punktiga ikkagi viimasele kohale. Aga noh lauluna oli see täna kõlanud „šedöövritest“ minu meelest ka kõige kehvem pala.
Minu jaoks mingi täiesti tundmatu laul „Vildist kübar“, mis omal ajal olevat Jaak Joala esituses väga kuulus olnud, aga mul küll pähe ei löönud, et ma seda kunagi varem oleksin kuulnud, sai aga akadeemikutelt teise koha vääriliselt punkte. Ometi oli see minu meelest nii igav ja mannetult üksluine laul, et ei jäänud eriti meeldegi, nii et ma ei imesta ka, kui ma tõesti kunagi varem olen seda tobedat laulu kuulnud, aga pole sellele erilist tähelepanu pööranud. Meeldejäämisest rääkimata. Meelde jäävad ikka ilusad ja meloodilised viisid, mis kuidagi puudutavad ja mille sõnadel on kaalu. "Vildist kübaral" polnud mitte midagi. Ainult esitaja Tanel Padar oli. Oli kohe mitme eest, kuna laulu ja meloodiat polnud, siis tuli kõige selle asemel, mida tavaliselt lauluesituse ajal kuulatakse-vaadatakse Tanelist otsida, ja Tanel oli nagu ikka positiivset emotsiooni täis ja kiirgas seda lahkelt üle saali. Nii olidki kõik lood kuulatud, seega siis vist ka kõik Lemmiklaulu salvestused salves.