Unistuste printsess IV

Täna oli päris igav saade, ei mingit kismat ega häid ütlusi. Kuigi saade oli täis luksust: uhke auto, paat, sadamarestoran... Maris ütles väga õigesti: See on elu, mida ma tahaksin! Kes ei tahaks, sõita mööda soojamaa merd, vaadata delfiine ja unustada kõik argine. Siis tegi Maris Eesti mehed maha ja tahtis teada, kuidas Tibil armueluga on. Tibi ja Maarja käisid restoranis, Maarjal esimene kord käia mehega õhtust söömas. Teineteist vaadati meelate nägudega, umbes nii, et kui kaameraid juures poleks olnud, oleks asi väga siivutuks läinud. Aga tänu kaameratele tipnes kohting ebaõnnestunud suudlusega, kui Tibi tahtis Maarjale keelekat teha, aga Maarja pööras näo ära. Pärast oli sellest suu ära keeramisest väga pikalt juttu ja arutamist. Siis läks juba päris komöödiaks, kui ämm kohale saabus. Ämm istus tüdrukutega laua taga ja korraldas nagu töövestlust, paber laua peal ja kirjutas sinna oma tähelepanekuid-märkmeid neidude kohta üles, et kes siis Tibile kõige paremini sobiks. Punast riietust nõudvas kohalikus vip-klubis olid meie tüdrukud ainsad ehtsad elemendid, ülejäänud olevat olnud botox, kunstrinnad ja võltsingud. Keegi vene neidudest ütles selle klubi kohta, et maru hea on, kui on vip ruum, saab omaette olla, aga pärast oli ise esimene, kes kuhugi rahva sekka laua peale tantsima ronis.
Varunaiste majast lasti majja tagasi Agnes, siis oli Maarja nii õnnelik, et hakkasin kahtlema, keda ta rohkem armastab, kas Tibit või Agnest. Enne otsustamist, keda täna koju saata, tüdrukute pilte vaadates, lausus Tibi filosoofiliselt: „Ma saadan ta koju, sest mul pole tema vastu tundeid“. Ülejäänute vastu siis on tunded, nii et suudab armastada vähemalt nelja naist korraga. Marina lahkumine oli valutu, isegi õnnelik, sest nagu Tibi talle ust näitas, helistas õnnelik Marina kohe oma suurele armastusele ja hõiskas rõõmsalt: „Kallis, ma langesin välja! Varsti näeme!“ Maarja pidas Agnest päris kõvaks konkurendiks, sest Agnes on ilus nii seest kui väljast. Vot seda sisemist ilu tahaks küll näha.