Daam ja tema mehed

Michael Kristofer „Daam ja tema mehed“, lavastaja Andrei Žitinkin, loomeühendus „Duett“

Jälle mingi täielik jama. Ega sedagi lavastust poleks tasunud päris lõpuni vaadata, aga kuna see oli siiski natuke huvitavam ja oleks tahtnud ära näha ka selle Daami kolmanda suure armastuse, siis jäin ikkagi tüki lõpuni. Kolme meesarmastust oleks võinud mängida üks näitleja, siis oleks seda muutumist huvitavam vaadata olnud. Daam Jelena Safonova esituses oli siiski täiesti vaadatav, ilus ja hästi säilinud näitlejanna, kes oma kehavõludest teadlikuna kõik need võlud ka vaatajale eksponeerimiseks välja tõi. Vahepeal isegi trikoo väel mööda lava kalpsates. Saatjaks oli laval klarnetimängija, kes esitas elavat muusikat ja siis 3 meest. Päris kõige esimene mees, siis kuskil 30ndates olnud mees, kellele Daam on armukeseks, ja kõige lõpuks täielik frukt küpsemast east. See Andrei Iljini mängitud viimane mees oli selline raske juhus, kes kujutas rohkem naist kui meest. Oli koduperenaine, kandis kodus põlle. Daam käis tööl ja mees siis toimetas kodus, koristas, vaatas seebikaid, tegi õigeks ajaks söögi valmis. Ja selline lugu oligi. Õigemini 3 lugu, mille vahel oli lühikesed Daami monoloogid ja suhtlemine klarnetimängijaga, kõrvalepõikeid oli ka lugude enda ajal, kui Daam näiteks mõne parasjagi käsil olnud mehega tegeles, siis võis ta pöörduda publiku või klarnetimängija poole, et no on ju tüüpiliselt mehelik, sellisel hetkel öelda sellist asja või midagi sellist.