Kuningas Rästhabe

Vennad Grimmid „Kuningas Rästhabe“, lavastaja Polina Stružkova, Vene Teater

Armas, aga küllalt kummaliselt esitatud muinasjutt. Etendus algas juba teatrifuajees. Publik pidi päris kaua ootama, kuni näitlejad alustasid. Välja ilmusid vennad Grimmid ja üritasid korraldada sissejuhatust muinasjuttu. Kõik oli kuidagi logadi, nii et korralikku lugu sealt kätte ei saanudki. Vennad Grimmid üritavad parajasti publikule selgeks teha, et hakkavad kohe rääkima muinasjuttu, mille nad alles valmis kirjutasid, on juba suures muinasjuturaamatus õige kohagi kätte leidnud, kust lugema hakata, aga siis tungib saalist välja märatsev kuningatütar, tema kannul kogu õukond ja vana kuningas ise. Seltskond teeb karjudes ja žestikuleerides väikse ringi läbi publiku ja kaob tagasi saali. Karakterid jäid ka väga poolikuks. Peale seda lubatakse publikul natuke edasi tulla, kohe päris saaliukseni, aga päris saali ikka veel ei lasta. Rahutu kuningatütar prõmmib teiselt poolt vastu ust. Lõpuks lastakse saali ja mängitakse muinasjutt ära.
Lastel oli päris palju võimalusi kaasa elamiseks ja kaasa mängimiseks. Vahepeal kutsuti neid õukonda tantsima, pandi kübarad pähe ja õpetati liikuma. Siis pidid nad kujutama metsa või silda, üle mille kuningatütar ja printsiks kehastunud kerjus üle jõe lähevad. Pärast jagati veel saia ja kõige lõpuks kutsuti osa saama kuningliku pulmapeo toidulauast, kus toiduks pakuti morssi ja küpsiseid. Lapsed elasidki täitsa kaasa, tihti hüüti näitlejatele mingeid kommentaare nagu: „Kaotas kingakese ära!“ kui kuningatütre üks king kas kogemata või nimelt näitlejanna jalast maha kukub ja põrandale lebama jääb, või „Aga kus siis puud on?“, kui vennad Grimmid loo jutustajatena teevad ettepaneku, kujutada ette, et laval on mets, mille kuningatütar ja kerjusprints peavad läbima. Need näitlejad, kes parajasti loo tegevusega hõivatud polnud, käisid mööda lava kõrvalääri ja kommenteerisid midagi mängides, üks näitlejanna ütles minu juures mööda minnes kuningatütre kohta: „Kui ebaviisakas! Milline kasvatamatus!“ Mõnikord nad kükitasid vahekäikudes ja mängisid mingeid isetehtud pille.