Don Juan

Jean-Baptiste Moliere „Don Juan“, lavastaja Mihhail Bõtškov, Vene Teater

Keskpärane ja rohkem igavapoolne lavastus, aga ma suutsin selle isegi lõpuni vaadata. Päris alguses vaatasin, et no on jama, aga kui mängu tulid külatüdrukud, siis läks nagu lõbusamaks, nii et vaheajale läksin juba sellise lootusega, et ehk on teine vaatus ka lõbusam. Kuigi loo enda järgi mäletasin, et tule seal enam midagi lõbusat, tuleb see pikk õhtusöögiks ettevalmistamine ja komtuuri kujuga suhtlemine. Nii oligi, teine vaatus oli ikka juba päris igav ja ootasin kannatamatult selle näitemängu lõppu. Aga vähemalt nii igav polnud, nagu kunagi vast 10 aastat tagasi samas teatris nähtud Puškini „Don Juan“, see oli tõesti selline lavastus, et võis magama jääda.
Don Juani mängis ootuspäraselt Vene Teatri don Juan Aleksandr Ivaškevitš. Sganarelle oli Eduard Toman. Osales ka veel lavakoolis õppiv Jekaterina Nikolajeva, keda ma alguses vaatasin, et see näitlejanna on nii väga Nikolajeva moodi, kui siis lõpuks kavalehelt lugesin, et see ongi tema ise. Näidendi alguses oli eksponeeriv stseen, kus lavale kogunesid kõik tegelased peale nimetegelase ja igaüks tõi kuuldavale mõned repliigid oma tulevasest tekstis, mis puudutas don Juani. Sama stseeni korrati ka ühena eelviimastest.
Mida vaadata tasus, oli lavakujundus – kesklaval massiivne puitkonstruktsioon, midagi vanaaegse puust sauna taolist. Isegi teine korrus saunalava näol oli olemas. Seal jahvatati vilja ja midagi oli oliividega seotud. Noh, kui ainult ilusat lavakujundust silmas pidada, siis oli täitsa vaatamist väärt, aga ometi mitte peaaegu 3 tundi, mis see etendus kestis. Kostüümid olid sellised rohkem kaasaegsed, aga üpris ajatud. Igal juhul mitte Moliere'i-aegsed suured parukad ja lehvidega kontsakingad. Tavalised püksid-mantlid-seelikud, enamasti tuhmides värvides või mustad, stiililt ikkagi kaasaegse lõikega, aga hästi kujutaks sellistes riietes ette ükskõik milliseid eelmise sajandi inimesi. Samuti kasutati puust kaste ja õlgesid. Komtuuri kuju oli konkreetne komtuuri kuju, mitte kujuks kehastunud näitleja. Kujust näidati ainult ülisuurt pead, mida raamivas kastis mööda lava ringi liigutati.