Cipollino

G.Rodari-A.Kladko „Cipollino ja tema sõprade seiklused“, lavastaja Aleksandr Kladko, Vene Teater

Gianni Rodari „Cipollino“ oli lapsepõlves mu üks lemmikraamat. Seda eriti imeliste piltide pärast, kus ma võisin tundide viisi vaadata, kuigi mustvalgelt, aga väga huvitavalt kujutatud juurvilju-puuvilju. Isegi enamus tegevusest ei läinud niivõrd korda, kui nende tegelaste välimus ise, milline näeb välja elustunud sibul, milline on maasikas, millised on õed kirsid. Kurja tomatit ma kartsin ja lugesin hinge kinni pidades neid lehekülgi, kui tomatilt vangimaja võtmeid varastamas käidi. Üks lemmikpilte oli, kuidas tomat teerullina mäest alla veerema pandi. Igavad olid kõrvitsat ja tema majakest puudutavad stseenid.
Vene Teatris oli sellest loost tehtud jälle paras kapustnik, kuigi päris meeldiv. Ütleks isegi, et muusikal, kuigi mitte originaalmuusikale, vaid igalt poolt kokkunopitud laulupalade saatel. Päris vaimukas oli vangide laul K.Weilli „Väitsa-Mackie“ muusikale, seda mitte laulu esituse poolest, vaid muusikalise valiku poolest. Esitus jättis üldse soovida, aga lastele meeldis, nende meelest oli kõik maru naljakas ja elati hinge kinni pidades vaesele isa päästvale Cipollinole kaasa. Koomikat kisti välja mingi koera näol – ma ei mäletanudki raamatust, et seal mingi koer oleks olnud, aga nüüd lavastuses oli ta olemas ja täitis sellist jalaga perse saaja naljade osa. Kannatasin selle etenduse ära ainult tänu maasikat mängivale Jekaterina Nikolajevale, ta on ikka nii lahe tibi, et teda võiks vaadata lõpmatuseni. Kahjuks oli maasikas selles lavastuses väike osatäitja, nii et andis oodata, millal ta jälle lavale ilmub. Põhiliselt olidki laval redis ja Cipollino, teised osatäitjad kasutasid kõiki Vene Teatri suure saali uksi oma liikumisel, oli palju tagaajamist ja muud lollitamist. Kostüümide järgi olid söödavad asjad päris hästi identifitseeritavad. Eriti meeldisid õdede kirsside ilusad kirsipunased kleidid. Uudse tegelasena oli sisse toodud ka hernehirmutis ja mr.Morkow, kes oli küll Rodaril tavalise porgandina olemas, mõlemaid mängis Sergei Furmanjuk. Mr.Morkow oli tehtud tõeliseks inglaseks, rääkis inglise keeles ja kandis ruudulist porgandivärvides kostüümi – oranži ja rohelist, nii et isegi silmaalused olid roheliseks värvitud.