Fanny ja Faggot

Jack Thorne „Fanny ja Faggot“, lavastaja Elina Pähklimägi, Cabaret Rhizome

Küllalt omapärane lugu, aga natuke liiga laiali valguv. Esimene ja teine vaatus on nagu omaette draamad, kohe ei oskagi neid kuidagi kokku sidud. Kui teine vaatus algab, siis on tunne, et nüüd näidatakse juba mingit teist lugu, teiste tegelastega ja teises kohas. Alguses on 2 tüdrukut – 11-aastane ja 13-aastane. Mängivad mingeid lolle mänge ja lollitavad, võrdlevad oma rindu ja üritavad hästi suured ja ropud olla. Tegelaste valik oli rindade koha pealt tõesti hea, Jekaterina Novosjolova oma suurte rindadega ja Agnes Aaliste täiesti olematute rindadega, nagu Novosjolova tegelane talle ütleb: pesulaud! Ma vaatasin kohe algusest peale Aalistet, et no pole võimalik, tal pole ju üldse rinda. Kahtlustasin, et tal on pluusi all rinnad millegagi kinni seotud, nagu tegi Viola „Kaheteistkümnendas öös“, kui hakkas meheks riietuma, et sidus ümber rindade hästi pingul sideme, et rind võimalikult lame jääks. Aga kui Aaliste mingil ajal särgi seljast võttis, kuigi seljaga publiku poole seistes, oli ikkagi aru saada, et ei olegi rindu sidumismeetodiga ära peidetud, naisel polegi rindu!
Vahepeal keegi paugutab, koputab haamrit. Siis karjuvad mehehääled, üks neist riiklik süüdistaja, teine kohtunik. Tüdrukud mängivad oma mänge, räägivad surnud poisist, et kas lähevad tema laipa vaatama ja kohati on stseenid, kus tüdrukud on kohtu ees. Aalistel olid veel omaette stseenid püstiasendis oleva reformvoodi tagant, kus ta oma raskest lapsepõlvest rääkis. Ema on prostituut ja tema leivanumber oli see, et ta seksis mehega laste nähes, meestele valmistas see erilist rahuldust. Noh ja lõpuks siis hakkas tütart ka klientidele pakkuma. See jäi täitsa arusaamatuks, kelle, kuidas ja miks tüdrukud tapsid. Nagu pärast selgub, tapeti 2 poissi, Aaliste tegelane ütleb, et see oli enesekaitse. Ja süüdi jääb ainult Aaliste, Novosjolova tegelane mõistetakse õigeks, sest ta on korralikust perekonnast, ta on vanem, ta oskab endast head muljet jätta, õigel ajal nutma hakata ja endast välja minna. Aaliste seevastu jätab metsikuma mulje ja seega on ta vandekohtunike meelest ka süüdi. 10 aastat.
Teises vaatuses on Aaliste koos sõbrannaga vanglast jooksus. Meelitavad endi poole 2 sõjaväest puhkusel olevat kutti ja üritavad pidu panna. Teine vaatus oli üldse küllalt arusaamatu, kuni selgete sõnadega välja öeldi, et me oleme vanglast põgenenud. Muidu ei saanud üldse aru, kes need noored on, kas Aaliste tegelane on seesama tegelane, kes ta esimeses vaatuses oli, mis seal üldse toimub. Lugu oleks võinud selline olla, et see tüdrukute kohtuteema oleks olnud paremini lahti seletatud, sellele rohkem tähelepanu pööratud. Et oleks lõpuni selgeks saanud, kes, kuidas ja kelle tappis. Mitu inimest siis tapeti? Teine vaatus tundus kuidagi kontekstiväline, tarbetu, nagu ei käinudki õigupoolest selle loo juurde. Kuigi vaatemänguliselt oli teine vaatus parem ja põnevam, seal toimus rohkem, oli rohkem vaadata, sai nalja. Aga loona iseenesest oli see ikkagi tarbetu. Näidendi teine nimi pidi olema „Vitt ja Pede“.