Taaskord

Lawrence Roman “Taaskord”, lavastaja Ivo Eensalo, Vana Baskini Teater

Mingi täiesti tundmatu ameerika näitekirjanik, kavalehe järgi “USA hinnatud dramaturg” Roman oli suutnud kokku kirjutada mingi täieliku jama, nagu oligi arvata. Vana Baskini teatri tase. No kohe nii jama, et pole sõnu. Oli tahtmine ära minna kohe peale esimest 10 minutit, kuidagi suure vaevaga pidasin need piinarikkad 50 minutit esimest vaatust vastu. Isegi Ita Ever ei päästnud asja. Pigem tekitas see minus masendust, et jälle on 1 inimene vanaks saanud ja teda on hale vaadata. Mitte, et ta näidelda ei oskaks, see oskus vist ei kao, nagu näiteks ujumisoskuski, aga noh lihtsalt kahju on inimest vaadata. Seisab ja räägib küll ja kõik need tema tuntud miimid ja näoilmed ja intonatsioonid, aga pole enam seda särtsu ja elavust, mille järgi teda terve Eesti tunneb.
Näidend ise oli ka mingi täielik pask. Ühe äsja lapsed oma elule saatnud ja frustreerunud abielupaari juurde saabuvad ootamatult ajutiselt elama naise isa ja mehe ema. Ja siis vahepeal käivad muud vanemad ka kohal. Räägivad igavat teksti, mis minu meelest polnud mitte kuskilt otsast naljakas. Näitlejad ei mängi, vaid esitavad teksti, kui üks näitleja räägib, siis teised seisavad ja kuulavad. Väga igav ja mannetu, nagu Baskini teater ikka. Kannatasin esimese vaatuse kuidagi läbi häda ära ja tulin tulema.