Brian Friel „Lõikuspeo tantsud“, lavastaja Mihhail Feigin, Vene Teater
Lavastus oli väga hea, südamlik iiri lugu. Avastasin, et iiri näitekirjandusele on omane esitada lugusid ühte sooklassi kuuluvatest inimestest, tavaliselt on tegelased kas valdavalt või ainult mehed või siis valdavalt või ainult naised. See oli naistetükk, 5 õde ja ühe poeg, kes oli lapseks neile kõigile. Kui mõnel õel tekkiski õrn võimalus oma elu kellegagi siduda ja sellest kolkast ära minna, siis astusid teised õed kohe otsustavaid samme, et oma kogukonda säilitada. See on ka iiri näidenditele hästi tüüpiline, et tegevus toimub mingis tsivilisatsioonist eraldatud kolkas, kus on suletud ühiskond ja mingeid elumuudatusi pole tegelastele üldse ettegi nähtud. Peavad seal virelema ja kuidagi oma elu lõpuni veeretama. Ja siis kogu see äng, mis nende sisse koguneb. Selles näidendis nad väljendasid seda ängi siis tantsuga, mis oli neile hästi suur sündmus, kui lõikuspidu toimus. Igal juhul palju meeldivam ja sisukam näidend kui sama autori „Imearst“.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment