Küpsed õunad

Aleksandr Ostrovski „Küpsed õunad”, lavastaja A.Gontšarov, Ametistteater Eks ta üks paras jama oli, aga suutsin selle isegi lõpuni vaadata. Nii palju loeb ikka mängukoht: kui oled kaunis Nokia Kontserdimajas mugavas toolis, siis ei ole kahju seal mingi jama vaatamise peale ka oma aega raisata. Oleks seda mängitud vabaõhulavastusena või kuskil peldikus, kus oleks tulnud logiseva tooli peal külma käes ja määrdunult räpases ümbruses istuda, oleks kohe vaheajal võimaluse ära kasutanud ja jalga lasknud. Minu üllatuseks tuli välja, et tegemist on Ostrovski komöödiaga, mille originaalpealkiri „Tõde on hea, aga õnn on parem”. Nii et sain jälle ühe Ostrovski linnukese kirja. Mõned mõtted kõlasid seal täitsa kaasaegselt, aga Ostrovski ajab oma tekstid nii keeruliseks igasuguste segaste vekslisuhetega, et kes kellele võlgu on ja mis selle võla suurendamiseks või võla kustutamiseks kavaldades ette võetakse, et tema tekste on keeruline jälgida ja see võtab ka poole komöödia võlust. Näitlejad olid minu jaoks kõik puha tundmatud, kuigi kohale tulnud publik tervitas neid peaaegu kõiki aplausiga, juul siis olid mingid väga kuulsad staarid. Vanaema mängis päris andekalt üks tõsine mutt, Tatjana Orlova, kellel oli hästi ilusat värvi sügavkirsipunane suurrätik. Tema poega mänginud Valeri Garkalin oli teine suur staar, aga minu jaoks pingutas ta natuke üle. Kolmas suur staar oli keegi tegelane, kes oli nagu autor, luges vaheremarke, laulis asjaga seotud ja mitte nii väga seotud tšastuškasid ja tegi muud pulli. Näidendis oli ta osaline allohvitser näitleja Roman Madjanovi esituses. See tegelane suutis isegi minult paar õrna naerupahvakut välja pigistada, kui ta esitas selle tegelase leivanumbrit – poole sammu pealt spagaati kukkumist, nii et teised tegelased teda toetama pidid jooksma. Sisu oli midagi sellist, et üks tüdruk elab range vanaema kontrolli all, armub naabripoissi, majapidajanna organiseerib neile kohtumise, tüdruk ja poiss jäävad kogu tüdruku suguvõsale vahele ja neile tehakse ai-ai-ai, armunud lahutatakse. Linna saabunud allohvitseril on aga vanaemale suur mõju, ta suudab (lava taga) vanaema veenda, et noored peavad paariks saama. Vahepeal oli veel midagi segast tüdruku isa ja poisi vahel, see vekslite teema, et poiss oli veksli järgi isale võlgu ja tahtis selle võla ära maksta, muidu ähvardas tema „auku” pistmine. Poiss koguski raha kokku, aga tema emal hakkas rahast hale, nii et ta peidab raha ära ja saadab poisi karistust kandma. Kah mul asi, istud seal nädalakese ära, aga vähemalt jääb raha meile, nagu ta ütles. Ja siis kõige selle juures tõmmeldi hästi palju, vahepeal varastati vanaema õunaaiast kottide viisi õunu, joosti ringi ja karjuti. Et ikka 2 täisvaatust kirja läheks.