Ajuloputus

Duda Paiva „Ajuloputus“, lavastaja Duda Paiva, NUKUteater Päris asjalik lugu inimesest ja tema ahvist, ahv kujutas siis sõltuvust. Parajalt idiootlikult esitatud lugu sõltuvuskliinikust, kus 4 patsienti koos oma ahvidega võõrutuskuuri läbivad. Ahvid tundusid aeg-ajalt isegi päris armsad, nii et oli mõistetav, kui raske inimestel nendest loobuda või neid maha jätta oli. Taavi Tõnissoni esitatud patsient on peategelane, teised patsiendid muutuvad aeg-ajalt haigla personaliks – gorillamaskis arstiks ning ahvikõrvade ja sabadega õdedeks. Absurdselt naljakas oli stseen, kus personal patsienti hooldab, kuidas teda peseb, tobedalt mehhaanilisi, kätteõpitud ja tiimitööna mõjuvalt õnnestuvaid liigutusi korda saadab ja samal ajal olmeasjadest, nagu söök ja söögikohad lobiseb. Kartsin, et sellest etendusest tuleb tund ja peale kannatamist, kui tuleb vaadata Taavi Tõnissoni ja tema ahvi, aga ei olnud vigagi. Natuke liiga pikk oli, aga mitte nii, et oleks igavuse pärast surema hakanud. Häirisid väljast kostvad helid, alguses ma mõtlesin, et need hääled on osa etendusest, aga täpsemalt kuulates olid need ikka hääled tänavalt, mis asjasse üldse ei puutunud. Ja mängukoht on väga ebamugav, halva nähtavusega.