Gizzelle

Saša Pepeljajev „Gizzelle“, koreograaf Saša Pepeljajev, lavakate XXV lend See oli ikka väga jama. Juba 10 minutiga tüütas ära, aga jälle ei olnud muud võimalust, kui peaaegu 2 tundi seal lõpuni ära passida. Midagi naljakat ega huvitavat seal ei olnud, passisin siis niisama neid tudengeid, kellest varsti näitlejad saavad. Lõpuks tuli ka üks naljakas moment, kui laest lasti alla elastsed riidetükid, mille sisse tüdrukud endale pesa ehitasid. Kõik tüdrukud pugesid oma riide sisse ja jäid sinna maa ja taeva vahele kõikuma, peale Piret Krummi, kes oma keharaskusega riide täitsa vastu maad surus ja maa peal vääneldes oma liigutusi tegi. Krummi pärast ei saanud Pepeljajev ilmselt ka mingeid keerukamaid liikumisjooniseid kasutada, tuli ju arvestada, et paks ka kõige sellega hakkama saaks, millega normaalkaalus inimesed hakkama saavad. Ja eriti tuli arvestada tõstmistega, et neid liiga palju poleks. Kuigi poisid suutsid Piretit päris hästi tõsta. Midagi sellest kategooriast, nagu „Tantsi tagumik trimmi“, kus näidatakse, milleks paksud inimesed füüsiliselt võimelised on, suudavad isegi spagaati visata ja puha. Aga noh kuhugi endisesse hobuveskisse, kus on ringi käinud hobused ja seal on haisenud ja praegugi on see väga ebamugav koht, kannatama minna küll ei tasu, telekas rahuldab selle naljavajaduse iga nädal ära.