Vassa Železnova

Maksim Gorki „Vassa Železnova“, lavastaja Lev Erenburg, Moskva Tšehhovi nimeline Kunstiteater Selle Maski parim lavastus, kuigi kogu aeg oli tunne, et me oleme seda juba näinud. Midagi sarnast oli Nekrošiuse „Kirsiaiaga“ ja eriti tuttav tuli ette stseen kupli otsas kõõlumisest – Draamateatri „Boulgakoffist“ muidugi. Kõik näitlejad olid täiesti tundmatud, staar oli Vassat mänginud Marina Golub, paks ja minu meelest küllalt ilmetu tädi. Aga kogu aplausi aupaiste võttis endale, käis üksi kummardamas ja alles siis lubas teistel näitlejatel välja tulla. Kui me „Augustikuud“ vaatamas käisime, siis just imetlesime Ita Everit, et ta on nii majesteetlik ja delikaatne, ei tulnud mitte kordagi üksinda ette kummarduma, kuigi oli aru saada, et inimesed käivad seda lavastust suurest ainult tema pärast vaatamas. Erenburgil oli palju häid leide. Kõige parem muidugi finaal – Vassal on südamerabandus, aga ta ei taha oma tütardele muret valmistada ja püüab seda varjata. Noorem tütar tuleb ema sööma kutsuma, ema suunab ta oma jalge ette istuma ja hakkab talle patsi punuma, kui järsku ära sureb. Tüdruku juuksepahmakas jääb Vassa surnukätte, nii kõvasse haardesse, et pats tuleb maha lõigata. See oli hästi huvitavalt tehtud, kuidas tüdruk ei saa arugi, mis toimub, ta on harjunud oma karmi emaga, kes kõigile haiget teeb ja arvab, et ema hoiab teda lihtsalt kiusu pärast patsist kinni. Tüdruk rabeleb ja palub ema, et see lahti laseks, aga kui see tulemust ei anna, hakkab ta appi karjuma. Tulevad teised inimesed ja alles siis avastatakse, kui kentsakalt traagilisse poosi Vassa oma tütrega tegelikult jäänud on. Vassa hoiab kõiki hirmuvalitsuse all ja Vassa südametunnistusel on palju surmasid, kuid see ei näi teda üldse häirivat. Kuhu vaja, sinna ta maksab, kes jääb ette, see koristatakse lihtsalt ära. Kas siis sedamoodi, et Vassa joodab mürki sisse, laseb asja ära korraldada või viib lihtsalt oma raudse tahtega inimese enesetapuni. Selle näidendi jooksul jõudsid ennast ära tappa Vassa mees, keda oli ees ootamas kohtuasi, aga naine keeldus teda aitamast, sest oluline oli ju nende tütarde puhas nimi, nii et naine juhtis mehe osavalt enesetapuni. Samuti tapeti ära teenijatüdruk, kelle Vassa vend oli paksuks pistnud ja kellel toimus nurisünnitus. Eriti julma mängu mängiti Vassa pojanaise Racheliga, kellele Vassa keeldub andmast oma lapselast, Racheli poega. Rachel on revolutsionäär ja põgenes Venemaalt, nüüd tuleb oma pojale järele, selleks laseb ta ennast kontrabassi pillikastis kohale toimetada. Vassal on aga pojapojaga teised plaanid, poisist peab saama Vassa ainus pärija. Rachel on poja tagasisaamise nimel valmis kõigeks, andub isegi Vassa joodikust ja naistekütist vennale, kes Rachelile oma õe Vassa nimel vannub, et aitab Rachelil poisi leida ja ta Venemaalt minema viia, aga veab Rachelit ikkagi alt. Ehk siis sai Rachelilt kätte, mis tahtis ja siis naeris ta välja, et ta ei teagi tegelikult, kus Vassa lapselast hoiab. Teine vaatus on suuresti läbu. Vassa läheb linna asju ajama, sellel ajal on kõik majakondsed vabad, ei tunne Vassa pideva kohaloleku taaka. Korraldatakse sauna, keegi üritab jälle ennast ära tappa, joostakse poolpaljalt ringi, juuakse ohtralt. Vassa tütred oskasid väga hästi purjus tüdrukuida mängida. Kui perenaine koju tuleb, korraldab ta tüdrukutele vanni koos piimajoomisega, see oli ka hästi tore stseen, kuidas vihane Vassa oma tütreid kasis ja need kahekesi vanni pistetuna seal purjus inimeste kombel lälisesid. Lavakujundus oli torudega. Väikese kallakuga tõusev lava, hästi palju lavaruumi ja sellest suurem osa täidetud vertikaalselt asetsevate torudega. Toru võis olla uks, mille taga keegi pealt kuulab või ahi või millegi panipaik, kust midagi välja võeti. Viimase rea torud muutusid lõpustseenis äraujuvaks aurikuks, sümboliseerimaks seda, et kõik Vassa lähikondlased tahtsid Vassa juurest ära saada ja ilmselt välismaale põgeneda. Rachel oma pojaga olid kindlasti sellel aurikul teel õnneliku tuleviku poole. Vann oli paarist stseenis eeslaval aukohal, aga vann oli kohal ainult nendes stseenides, kus seda kasutati, teisteks stseenideks viidi vann jälle minema.