Inishmaani igerik

Martin McDonagh „Inishmaani igerik“, lavastaja Sergei Fedotov, Permi teater Silla Juures Väga andekas etendus ja head esitused. Igerik Billyt kasvatavad tema tädid, kes ei olegi päriselt tema tädid. Billy on alati tahtnud teada saladust oma vanemate kohta, aga seda varjatakse tema eest. Teada on ainult see, et Billy vanemad uppusid tormisel ööl, külarahvas arvab, et nad sooritasid enesetapu, et mitte väärarenguga poja eest hoolitseda, Billy usub leebemat varianti, et nad tahtsid kodusest kolkakülast põgeneda. Kuigi vanematel oli paadis kaasas kividega kott. Uudiste kandjast latatara – suurepärase nimega Pustozvon- aga räägib lõpuks Billyle välja, kuigi, nagu pärast selgub, ikkagi valetab – Billy vanemad uputasid ennast ära sellepärast, et Billy saaks kätte nende elukindlustuse, mis aitaks poisil hädavajalikku ravi saada. Hiljem räägivad tädid omavahel nagu muuseas, et oli alles osav vale, tegelikult oli ju vanematel poisi jaoks ka kivikott paati kaasa võetud. Kõik karakterid olid hästi vahvad. Sellised totrad maakad, keda vaadates lihtsalt kisub muigele, isegi kahju ei ole neist. Lagistad teise õnnetuse peale süüdimatult naera, nii öelda naerad nad välja oma lollide muredega. Billyl õnnestub Hollywoodis ära käia, aga talle ei meeldi seal, ta võetakse filmi, kus ta peab invaliidi mängima, Billyt tüütab see kiiresti ära ja ta tuleb tagasi kodukülla. Tuleku tõeline põhjus on külahullikesest neiu Helen. Väga hea moment oli, kui peale Billy saabumist Helen poissi vaatama tuleb ja nad omavahele jäetakse. Helen hakkab Billyt pinnima, kas ta nägi Ameerikas mõnda nii ilusat tüdrukut, nagu tema, ja ukse tagant kostab ühe Billy tädi homeeriline naer. See oli nii tabav moment, et kogu saal rõkkas naerust. Helenit mänginud Marina Babošina oli lihtsalt imeline. Viimase rakuni labane ja räuskav eit. Kui midagi ei meeldi, siis kohe virutab ja karjub omal häälepaelad valusaks. Armastab inimesi munadega pilduda, ka kinno läheb munadega, et vastu ekraani virutada, kui midagi ei meeldi. Mingis mõttes isegi täitsa retsidivist, tappis ära kellegi hane ja kassi, kuigi hane ja kassi omanik, mõlemad mehed, maksid talle, et Helen seda teeks, siis oleks meestel põhjust tülli minna, nii et keegi ei saa teada, et nad on tegelikult pederastid. Igerikku mänginud Vassili Skidanov oli ka väga imeline. Andis suurepäraselt edasi invaliidi, kes ei saa korralikult käia, ei saa ennast korralikult liigutadagi, käed on väärastunud poosides, nägu tõmbleb kogu aeg, ees grimassid. Üldse, kõik osatäitjad olid väga head ja nende mängitud karakterid veel paremad, ikka sellised veidrikud, et anna olla. Arst neist ehk kõige vähem veider, aga suurepärane oli ka kuulujuttude levitaja joodikust ema, 90-aastane ratastoolis mutike Maria Sigali esituses. Kui näitlejad etenduse lõppedes kummardama tulid, tuli välja, et Sigal on tegelikult täitsa noor naine, aga mängis nii usutavalt sajale lähenevat vanamutti. Nagu Linnateatri näitlejad garderoobijärjekorras täheldasid, olevat üks tädidest kogu aeg publikut vaadanud.