Lõpp

„Lõpp“, lavastaja Elmars Senkovs, Läti Ilge kamm selle etendusega, kavasid jälle polnud, pidi algama 15 minutit hiljem, siis teatati, et algab veel pool tundi hiljem. No ei saa siis asju korralikult korraldatud, et kuue varbaga lätlastele selgeks teha, et etenduspaika oleks tore jõuda tund enne etenduse algust. Muidu ma seda kuue varba juttu ei usu, aga need pidid tõesti kuue varbaga olema, kui oma sõitusid niimoodi planeerisid, et õigeks ajaks Tartusse jõudmist ei osanud kavandada. Kui nad siis lõpuks lavale tulid, võis neist muidugi aru saada, teatritruppidest koondatud vabanäitlejad, ilmselt siis oli neil distsipliiniga raksusi, ei tuldud õigeks ajaks proovi ega ilmutud etendustele, mis sa sellistega teed, muidugi vallandad. Mängiti absurdimaigulisi stseenikesi seinast seina. Laua taga istuv perekond, poiss sööb corflakese, ema värvib laua peal varbaküüsi, isa üritab ennast maha lasta, aga ei suuda ja saab peale seda ema käest pahandada, et lõhkus lae ära. Paarike ameleb, mehel viskab järsku pildi mustaks ja ta hakkab poolde selga ulatuvate juustega näitlejannast tibi sõimama, et igal pool on selle juuksed: teed pannkooke, seal on sinu juuksed; lähed vanni, kogu äravoolutoru on sinu juukseid täis, ja mees vasakule ära, tüdruk tõmbab diivani vahelt kellegi paruka välja. Vana näitlajanna lahkub „Pajatsite“ muusika saatel teatrist, pakib oma asjad musta prügikotti, tõmbab maski ette ja läheb minema. Ja muud sellist. Päris vaimukad asjad oli, vähemalt ära ei tüüdanud, aga ikkagi- see ei heastanud ega õigustanud seda, et võis alustada pool tundi hiljem. Me ei jõudnud sellepärast järgmisele seansile! Muidugi, meie pole ju žürii, et meie pärast teist, üldse mitte draamafestivali etendust oleks kolmveerand tundi hiljem alustatud. Õudne. Mõlema festivali programmide mingit täielikku jama täis, ma lootsin, et vähemalt Balti Teatrifestivali programmis on head asjad, kuigi jah, mida loota festivalilt, mille programmis on publikuõudus „Õitseng“? Vanasti ikka olid ajad, isegi Nekrošius käis sellelt festivalilt läbi. Leedulastel on ju täielik raskekahurivägi: Nekrošius, Tuminas, Karbauskis... selliseid nimesid tahaks Balti Teatrifestivalil näha. Lohutuseks muidugi, et nad on Kuldsel Maskil, aga kohalikul tasandil siis täiesti kadunud? Sellelt festivalilt siis hästi palju küsimusi ja hästi palju ärritust:)