Suur mees juba

Kaarel B.Väljamäe, D.Leesalu „Suur mees juba“, lavastaja Diana Leesalu Tallinna Linnateater

Päris jama ja sisutu lugu. Priit Pius mängis poissi, kes kasvab suureks. Tekst oli kuidagi ajuvaba, nalja taheti luua selliste asjadega, nagu, kui ma väike olin, siis ma ei söönud mitte midagi, mind lubati hakata voolikutega toitma. Tekstis oli ka palju ebakõlasid, alles ta rääkis, et ta ei söönud mitte midagi, siis natukese aja pärast juba räägib, mis söögid talle maitsesid. Ma sain aru, et see oli poisi areng sünnist kuni isaks saamiseni. Lõpus ta kükitab hälli juures, mille juures ta kunagi armastas õega mängida. Mäng oli selline, et ta võis lõputult oma õde vaadata. Nüüd vaatab seal oma last, aga tunneb, et ta ei ole isaks saamiseks veel valmis ja läheb kodust minema. Pakib asjad ja läheb minema. Vahepeal veel pikalt juttu sellest, kuidas nad poistega joomist harjutasid ja esimesest vahekorrast. Sekka slaide poisist endast ja tema õdedest-vendadest.