Juni Dahr „Ibseni naised – kuidas vangistada kotkast“, lavastaja Juni Dahr, Visjoner Teater
Minu jaoks festivali üks igavamaid etendusi peale „Suurt meest juba“. Aga žürii arvates väga kõva sõna, koguni nii kõva, et Juni Dahr sai parima naise auhinna. Kuigi ega seal suurt valikut naiste kategoorias ei olnudki, kui Katariina Unt sai Grand Prix', siis järelikult on Juni Dahr, teine festivalil osalenud naisnäitleja, parim naine. Rääkis vist viiest Ibseni naistegelasest, kellest üks oli mingi selline tegelane, keda ma mingi näidendiga kokku viia ei osanudki. Isegi, kui ma materjalidest hiljem tema nime lugesin ja nägin näidendi pealkirja, kuhu ta kuulub, ikka ei teadnud, mis see olla võiks. Võib olla mingi Ibseni senilavastamata ja tõlkimata näidend. Ibseni kaheköitelises eestikeelses kogumikus pole ju „Peer Gynti“ ka. Ainus huvitav moment oli, kui laval olnud muusik kasutas mingit sellist flööti, minu meelest ta ainult flöötidel mängiski, mis tegi korraga kahte heli. Kui neid helisid pikemalt kuulanud olin, sain aru, et muusik puhub niimoodi flööti, et samal ajal ise laulab kaasa, sellest siis teine tekkinud heli. Ja kui eile meenutas üks näitleja Lembit Eelmäed, siis Juni Dahr on väga sarnane Helena Merziniga, ainult natuke vanem.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment